Loengud on läbi ning tõenäoliselt ka meie blogid juba hinnatud. Sellegi poolest loodan, et kursusel osalenud ei jäta oma blogisid aine lõppemise tõttu unarusse. Mina ise sain endale päris tõsise blogimise pisiku külge. Praegu tunnen juba vajadust, et ma tahan kirjutada. Seetõttu ma tahaksingi tänada meie õppejõudu Kaja Tampere't nende elamusterohkete loengute eest.
Minu jaoks oli blogiga algust tegemine väga raske. Ma poleks uskunud, et võin seda tegevust nautima hakata. Peale teise postituse tegemist tärkas minus tahe. Kolmandat postitust kirjutades ei saanud ma enam kuidagi pidama, oleksin võinud muudkui edasi ja edasi kirjutada.
Kahjuks kirjutamine vahepeal katkes. Minu pea kohale oli hõljunud tume pilv, mis viis mind pikaks ajaks masendusse. Seisin silmitsi elukoha kaotusega, millest tulenevalt ka töökoha ülesütlemisega ning see seadis suure kahtluse alla ka minu ülikooli tee jätkamise võimalused. Lahendust otsisin ühtekokku kuu aega, praeguseks on taevas minu pea kohal jälle selginema hakanud, kuid kogu selle suure masenduse, hirmu ja teadmatuse kõrval oli minu jaoks ka üks väga liigutav moment. Ma nägin, kes on need inimesed, kes minust tõesti hoolivad ning olgu olukord milline tahes, saan nendega alati arvestada. Ei ole halba ilma heata.
Mina loodan, et kohtume oma õpingute jooksul Kaja Tamperega veel ning saame osa tema loengutest. Suur tänu õppejõule ning ka kõigile teistele, kes sel kursusel osalesid!
